Lõuna-Eesti kuppelmaastik. Seal all lookleb väike jõgi, kus väiksena sai Mihkuga (tädipoeg - terv.) kalal käidud. Samuti varahommikul, samuti põnevil, kuid siis oli põnevus pigem selles, kas saame priske kalapuraka või piirdume kassile püütud särjepoistega. Nüüd on huvid muutunud, põnevus ikka olemas, aga nüüd seisneb selles, kas saan mõne foto, mida hiljem hea vaadata ja teistegagi jagada... Mihkule meeldib muidu siiani kalal käia:)
2 comments:
õigust räägid, nõmmikukene...ja see koht on krt-rsk mällu sööbinud...äkki seetõttu, et ma viimati käisin seal cabriolet-mossega varahommikul rainaldi/einariga limpsi joomas ning külmasid grillvorste õgimas...
muidugist kalaseiklused olid ka vahvad ;)
noh, poisid, või kalal... mina mäletan hoopis seda, et hiljem räägiti, kuidas teie alt parv põhja läks, ja ise olite alles sellised põnnid, kes veel ujudagi õieti osanud...oh, seda hirmu, mida pärast tunned, kui sellisest asjast teada saad, olgugi, et kasu enam ei mingit...ka kartmisest mitte.
Rainaldi mäletamiseks on see aga imeilus pilt. Ja mälestus ise ka, et limps ja külmad vorstid. Tore.
e
Post a Comment