
Kui nüüd mõni taimetark oma abistava pea ulataks, et ma selle taime määratud saaks, siis oleks väga tänulik:) Aga mis see valge värk seal all paremas nurgas mustrimelu rikkumas on, seda ma küll ei tea:p

Käisin siin vahepeal Saaremaal pilte püüdmas ja puhkamas. Kahjuks suuremalt jaolt sadas ja oli kehv ilm. Õnneks siiski päris piltideta ei jäänud ja natuke sai ka tiirutatud:)

Hommikuses metsas on ikka ilus. Ja kui seal veel mõni loomake silkab puude vahel. Mul isegi õnnestus samas metsas kitsekest näha, kes aga paraku pildistamata jäi, kuna hiilides siiski reetsin end ja nii ta minema silkaski:)


Nädalavahetusel käisin Airi ja Arvo pulmas, kus ka pildistasin:)

Meenikunno 2007
Tahan jälle uduseid hommikuid rabas... Alates järgmisest nädalast olen norm ilma puhul jälle uues reziimis:)

See on noor kõrvukräts. Ka mina olen veel noor, 2. augustil ehk siis kohe on mu sünna ja saan alles 24. (Tegelikult üritan kõigest väest positiivne olla. Need ühega algavad nagu 14 ja 15 ning 19 ja sellised, kus peas keerles Rasmuste raamat, motikate putitamine ja kenad klassiõed, need numbrid olid ikka veidi vähem hirmuäratavad:p). Ei tegelikult on kõik hästi ja nagu üks Eestis tegutsevaid kuulsusi ütles ja nagu sõber hiljuti selle ilusa lause meelde tuletas: Suur aitäh mulle kõigi Teie poolt selle toreda aasta eest. Okei-okei tegelikult ma mõtlen vastupidi:)

Sai üle pika aja jälle sokukest hiilitud:) Väga meeldiv kohtumine oli. Sõi ja asjatas omaette seal niidu peal. Mina muudkui hiilisin lähemale, mingi hetk, kui ta juba minu poolt tuleva krabina peale valsamaks muutus, otsustasin lihtsalt vaikselt lesima jääda ja tema tegemisi vaadata. Sokk aga otsustas jalga puhata ja viskas end metsaserva pikali. Mõnda aega nosis seal lösutades, kuni minul igav hakkas. Pealegi hakkas valgus ära kaduma. Niisiis otsustasin edasi hiilida. Hiilisin roomates lähemale, kuid siiski, kuna oli täielik vaikus, siis krabin reetis mind ja sokk tõusis püsti ning plärtsatas korra (sokud hauguvad neid häirima tulnud loomade peale nagu suuremad krantsid). Kuna mina aga vaikselt kaamera taga edasi passisin, siis ta aga minema ei jooksnud vaid tuli luurates vaikselt minu poole, vahest jälle pead püsti ajades, plärtsudes ja paar hüpet eemale tehes. Ja siis tuli jälle luurates minu poole. Uudishimu oli tal ikka parajalt suur:) Selline tore kohtumine. Polnudki teab, mis eriline, et siia üks pikemaid jutte kirjutada, kuid kui juba sai siis las olla:p
Kõik pildid siin on kaitstud autoriõigustega. Piltide kasutamiseks saatke palun e-mail (silver [ätt] palmett.ee) või helistage +372 551 2277
All pictures are copyrighted. If you would like to use something, please e-mail me (silver [at] palmett.ee) or call +372 551 2277